Põhja-Sakala valla metsade vahel on peidus üks maagilise loodusega ümbritsetud ja aktiivselt kokkuhoidvate inimestega täidetud küla nimega Metsküla, kus pole märkigi elu väljasuremisest maal. Metsküla valiti 2020. aasta Viljandimaa aasta külaks ning on tänavu ka vabariigi aasta küla 2021 kandidaatide seas. Kuigi see küla on meile igapäevaselt nii lähedal, siis võib paljudel tekkida küsimus, mis just Metsküla nii eriliseks teeb?
Seetõttu uurisime Metsküla enda elanikelt nende kodukoha kohta. Metskülast rääkisid Eduard Sangernebo – elanik, ettevõtja, külavanem ja külaseltsi juhatuse liige; Maie Arba – MTÜ Kodupaik Metsküla juhatuse esimees ja Tupe talu perenaine; Annabel ja Annika Kukk – Metskülas elavad gümnaasiumiealised noored.
Kui palju elab Metskülas inimesi?
162 elanikku, enim on neid vanuses 18–60 – elanike arv on püsinud üsna stabiilsena, viimastel aastatel on leidnud siin endale uue kodu ligi 10 peret.
Miks on just Metskülas kõige parem elada?
Metskülas on hea elada, sest see on meie kodu ja kodu on ikka soe ja asendamatu. Juba Metsküla nimi sisaldab eestlaste identiteedist nii tähtsat sõna, milleks on “mets”. Metsküla… see on üks rahulik hajaküla. Siin on kuldsed põllud, kirkad niidud, lõputud metsad ning tasa vulisevad jõed ja ojad.
Metskülas elavad äärmiselt aktiivsed, sõbralikud, töökad ja inspireerivad inimesed. Pidevalt toimub midagi, rääkimata meie aktiivsest MTÜ Kodupaik Metsküla külaseltsist, mis korraldab tihti erinevaid sündmusi nii vanematele kui ka noorematele. Lisaks on külaelanikud kannatlikud, aga sihikindlad, mille tulemusel sai nii koolibuss õigetel aegadel sõitma pandud kui ka uus asfaltkattega tee rajatud. Meie külas elavad ka väga aktiivsed ja ettevõtlikud noored. Tegeletakse nii kunsti, tantsimise ja isegi ettevõtlusega. Kõik on väga toetavad ja abivalmid, sest alati kui kellelgi on abi vaja, siis kätest puudust siin juba ei tule. Samal ajal on siin rahulik ja turvaline elada ning ümbritsev loodus on kaunis, mõnus on teha jalutuskäike, käia rattaga sõitmas ning jooksmas. Umbes 1/3 Metskülast hõlmab Soomaa ja Ruunaraipe luited on suurepärane koht matkamiseks, vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks, samuti on siin head seene- ja marjametsad. Meil on oma maasika- ja mustsõstrakasvatajad ning paljud aiasõbrad kindlasti teavad Nõrga talu lillepäevi ja kuulsat floksikollektsiooni.
Siin elades saab vajadusel olla mõnusalt omaette, kuid samas ollakse kõigiga ühenduses. Siin ei ole palju inimesi – vaid täpselt piisavalt. Me ei ela uhkes suurlinnas, kus on palju poode ning vahel tundub kõik muu maailm veidi kauge, kuid ometi ei taha ega suudaks elada kuskil mujal kui siin armsas Metskülas.
Siin elavad erinevad inimesed, kes elavad ümbritsetult imelisest loodusest. Me ei kujunda seda keskkonda ümber ega lõhu teda tükkideks, vaid ta täiendab ja vormib meid inimesena. See on üks mõnus, soe kogukond, üks kullakallis külake, mis on koduks vahvatele inimestele ja kus on kasvanud läbi aegade häid inimesi.
Millega erineb Metsküla teistest küladest?
Meie küla on suur, kuid Metsküla küla elanikud on kokkuhoidvad ja näevad koostööd tehes vaeva ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Vabatahtliku töö, annetuste, projektide ja valla toetuste abiga on rajatud küla keskusesse kiigeplats koos laste mänguväljaku, väikese korvpalliplatsi ja varjualusega. Meie inimesed on julged oma soove ja arvamusi avaldama, et küla- ja koduvalla elu veelgi paremaks muuta. Samuti on meie külal head suhted ja koostöö oma naabritega Vastemõisast ja Kõpust.
Olete loonud MTÜ Kodupaik Metsküla – mis on selle MTÜ eesmärk?
MTÜ Kodupaik Metsküla loodi 12. augustil 2007. aastal sooviga ühendada tegusaid inimesi, arendada plaanipäraselt külaelu, kuulata inimeste soove ja arvamusi, luua uusi ja arendada juba olemasolevaid traditsioone, hoida ja teadvustada küla rikkalikku ajaloo- ja kultuuripärandit, pöörata tähelepanu meie laste ja noorte kaasamisele külaelu tegevustesse ning läbi ühiste tegevuste saada üksteisega rohkem tuttavaks. Kui MTÜ-d luues oli liikmeid 9, siis tänaseks on see arv juba 35.
Peame väga oluliseks ka küla arengukava, mille koostamisel said kõik soovijad oma mõtteid avaldada. Arengukava kokkulepete ja projektide rahastuste toel oleme taaselustanud talgute ja ühiste meeleolukate jaaniõhtute korraldamise traditsiooni, korraldanud külapäevi ja tähistanud Metskülale olulisi tähtpäevi. Möödunud aasta projekt „Metsküla saab nähtavaks!“ andis võimaluse luua külale ühtne visuaal – iga talu koduväravas on postkast Kõpu kihelkonna seeliku mustriga alusel ning Metsküla bussipeatuses on külakaart. Samuti täitus meie kauaaegne unistus Metsküla–Viljandi mustkattega tee näol, mille puhuks korraldati ametlik avamine ja tänupäev.
Lastele ja noortele oleme korraldanud metsaretki, möödunud aastal toimus nutivaba koostööpäev Tipu Looduskoolis. Noortega tegevusi tahame kindlasti jätkata, kuulates nende endi soove ja tahtmisi.
Kui tihti saavad MTÜ Kodupaik Metsküla liikmed kokku?
Suhtlus liikmete vahel toimub tihedalt, liikmete kogunemised toimuvad vastavalt vajadusele umbes seitse korda aastas. Samuti on traditsiooniks saata üksteisele ümbrikuga kirju postkasti kavandatavatest sündmustest, täpselt nii nagu vanasti. Kriisiaeg on aga andnud meie tegemistele väikese tagasilöögi, sest kokku me tulla ei saa. Kuigi silmast-silma kohtumised on asendamatud, siis saime sellel aastal ka oma esimese veebikoosoleku kogemuse.
Kui tihti saab kogu külarahvas kokku?
Kord aastas jaanipäeval, kevadistel talgupäevadel ja augustikuus toimuval külaseltsi sünnipäeval ja üldkoosolekul.
Tutvustage lühidalt oma küla traditsioone.
Suurimaks traditsiooniks on kujunenud Metsküla jaanituli, kuhu tuleb külarahvas kokku, tehakse lõket, lauldakse, tantsitakse, mängitakse ning tähistatakse jaanipäeva. Selline traditsioon on meil juba alates 2008. aastast.
Talgupäevadel heakorrastatakse kiigeplatsi, niidetakse kraave ja Metsküla rahvamaja kinnistut, parandatakse pinke, laudu ja tehakse ettevalmistusi jaaniõhtuks. Talgute korras valmis ka suur kiik ja varjualune.
Külaseltsi sünnipäev ja üldkoosolek toimubaugustis kindla päevakorraga tavapäraselt, juubelite puhul ka pidulikumalt. Samuti korraldatakse ka lastele mõeldes külapäevi.
Küsitles KATI-KRISTELLA KIVISILD